Koroonapandeemia Iisraelis | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
Kaitseülikonnas tervishoiutöötaja | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 21. veebruar 2020 – |
Asukoht | Iisrael |
Rahvaarv | 9 187 000 (2020) |
Esmajuhtum | Ramat-Gan |
Tagajärjed | |
Tehtud teste | 20 149 295 (14.09.2021)[1] |
Nakatunuid | 4 803 824 (9.03.2023)[2] |
Surmi | 12 329 (9.03.2023)[3] |
Surmavusmäär | 0,75% (15.04.2021) |
Ennetus | |
Haldusmeetmed | digitaalse vaktsineerimispassi juurutamine |
Vaktsiin(id) | Pfizer AstraZeneca Moderna |
Vaktsineerituid (100) | 128,72 (29.07.2021)[4] |
Kuur lõpetatud | 5,36 mln (29.07.2021)[4] |
Vaktsineerituid (III d) | 2000 (30.07.2021)[5] |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | Coronavirus Cases in Israel |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Koroonapandeemia Iisraelis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti leviva SARS-CoV-2 koroonaviiruse põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimene nakatunu tuvastati Iisraelis 21. veebruaril 2020.[6]
Iisrael alustas 2021. aasta suvel esimese riigina maailmas elanike vaktsineerimist koroonavaktsiini kolmanda doosiga. Septembris 61-aastaseks saav president Isaac Herzog sai kolmanda vaktsiinidoosi 30. juulil, peaminister Naftali Bennetti kinnitusel alustatakse 60-aastaste ja vanemate inimeste valtsineerimist kolmanda vaktsiinidoosiga alates 1. augustist 2021.[5]
<ref>
-silt. Viide nimega o_100
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega BBC_3doos
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega o1
on ilma tekstita.